- ST
Reaalajas aruandlus: kas ettevõtted on valmis?
Reaalajas aruandlus liigub üha kindlamalt uue normaalsuse suunas, kus ettevõtted saavad oma andmeid esitada riigile kiiresti, täpselt ja struktureeritult. Mida see endaga kaasa toob ning milleks firmad ja organisatsioonid peavad valmis olema, selgitab raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ juhataja Enno Lepvalts.
Esmalt ütleb Lepvalts, et selle suure muutuse juures tekitab talle kõige enam küsimusi just väljend „andmepõhine aruandlus”. „Tekib muidugi küsimus – mille järgi neid aruandeid siis varem tehti? Aruandlus ongi ju alati andmete pealt tehtud, lihtsalt nüüd eeldatakse, et need andmed liiguvad automaatselt ja reaalajas justkui iseenesest ühest süsteemist teise.”
Tema sõnul ei ole reaalajas aruandlus pelgalt raamatupidajate või finantsjuhtide teema, vaid eelkõige tarkvara ja süsteemide küpsuse küsimus. „Tarkvarad tuleb ümber häälestada. Ühe aruandevälja täitmiseks ei esitata enam ühte summat, vaid see on mitmest reast koosnevate andmete kogum, mille aruande vastuvõtja ise kokku liidab. See tähendab, et meie kui andmete esitaja poolel tuleb süsteemid seadistada nii, et need andmed üldse õigel kujul liiguksid.”
Suuremate ettevõtete puhul on olukord tõenäoliselt väikefirmadest keerulisem, sest vajalikke andmeid ei pruugi saada otse ühelt pearaamatukontolt. „Näiteks palgakulu ei tule alati ühest kohast, vaid see võib jaguneda erinevate tegevuste ja kontode vahel. Sellisel juhul koostab arvuti sisemiselt päringu, mis koondab need read kokku“.
Ka mõte, et andmete esitamine muutub nüüd töömahult väiksemaks, on tema hinnangul ekslik. „On arusaam, et tullakse ja võetakse andmed otse pearaamatust välja. Tegelikkuses peab ikka keegi kinnitama, et andmed on valmis ja neid võib esitada. Keegi ei lae oma pearaamatut kuhugi üles ega luba kedagi andmete kallale, kui nende sisestamine on alles pooleli! Andmete kogujad saavad vaid need skeemid, mida ettevõte on valmis jagama, aga kindlasti mitte kogu sisemist majandusteavet.”
Nendeks muutusteks saab valmistuda uue mõtteviisi ja süsteemide korrastamisega
Lepvalts ei usu, et reaalajas aruandlus muudab protsesse iseenesest kiiremaks, pigem võib alguses tekkida isegi vastupidine efekt. „Kiiremaks läheb aruandlus ehk alles siis, kui andmehõive muutub automaatseks ja käsitsi sisestamist enam ei ole. Selleks peavad andmed olema juba algselt korrektselt klassifitseeritud ja digitaalselt kättesaadavad, sest masin ei loe paberihunnikust paraku midagi välja.”
Küsimusele, kuidas ettevõtted peaksid selleks pöördeliseks muutuseks valmistuma, vastab Lepvalts, et tegelikult ei saagi veel väga valmistuda, sest see on eelkõige tarkvarafirmade mure, kuidas lahendus tehniliselt tööle panna. Ettevõtted saavad oma andmehõivet üle vaadata alles siis, kui on selge, milliseid andmeid ja mis kujul ametid ootavad ja seejärel süsteeme vajadusel korrastada.
Lepvaltsi sõnul on edasiliikumine toimunud ebaühtlaselt. „Statistikaametiga on palju juba ära tehtud, seal liiguvad andmed sujuvamalt. Aga maksu- ja tolliametiga see süsteem veel ei toimi. Vana XBRL-formaat on asendumas uue XBRL GL-ga, kuid päriselt kasutusse see veel ei ole jõudnud.”
Üldiselt ei muuda reaalajas aruandlus Lepvaltsi hinnangul ettevõtjate elu lihtsamaks. See võib anda andmekogujatele kindluse, et andmed on otse allikast ja vähem vigased, aga ettevõtetele tähendab see süsteemide korrastamist ja uut mõtteviisi.
„Kõik see võtab aga aega,” tõdeb ta. „Ja nagu nägime ka hiljutise Statistikaameti juhtumi puhul – topeltandmed ja segadus võivad tekkida isegi kõige moodsama süsteemi puhul. Automaatika ei välista inimlikku eksimust.”
Vajate abi oma ettevõtte raamatupidamises, dokumentidega seotud küsimustes või maksukonsultatsiooni? Helistage 502 5203, 680 6030 või kirjutage [email protected] ja saame kokku!
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
2
6
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele