Alates 1. juulist 2025 hakkas kehtima raamatupidamise seaduse muudatus, mis annab kõikidele end äriregistris e-arve vastuvõtjaks registreerinud ettevõtetele õiguse nõuda müüjatelt e-arveid. Kas ja m illiseid probleeme võivad ettevõtted sel teemal kogeda, räägib raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.
Raamatupidamisbüroo Vesiir juht Enno Lepvalts
  • Raamatupidamisbüroo Vesiir juht Enno Lepvalts
  • Foto: Meeli Küttim
„Seni valitses kummaline olukord: riigiasutustele oli e-arvete esitamine kohustuslik, kuid eraettevõtluses jäi see vabatahtlikuks. See tähendas, et kuigi elektrooniline algdokument oli ametlikult prioriteetne, võis ettevõte sellest kõrvale hiilida, viidates näiteks ressursipuudusele. Eriti ilmnes see suuremate firmade puhul, kes kasutasid toona raamatupidamistarkvara, mis polnud veel täielikult e-arvete jaoks kohandatud. Kahetine olukord teravnes siis, kui Maksu- ja Tolliamet hakkas nõudma üle 1000-euroste arvete deklareerimist – see tekitas surve, aga ühtset kohustust e-arveid kasutada polnud,” selgitab Lepvalts. „Nüüd on aga seaduses kirjas, et see, kes on märkinud end äriregistris e-arve vastuvõtjaks, võib partnerilt nõuda e-arvet. Ent kui ta seda ei nõua, siis võib talle saata ka nii-öelda tavalise arve.”
Ta nendib, et mõnes mõttes on e-arve raamatupidajate jaoks kui ajaloost tuntud masinalõhkumise teema: mäletame ju kooliajast, kuidas töölised omal ajal käisid lõhkumas masinaid, mis nende töö üle võtsid. Täna jääbki raamatupidajatel ära kogu arve käsitsi majandamise tsükkel, samuti jäävad ära postiljonid, sest arved liiguvad läbi elektrooniliste kanalite. Kuna aga samas on e-arve tegelikkuses .xml fail, võib seda liigutada ka läbi e-posti või mälupulgal, aga sel juhul jäävad nii arvesaatjal kui ka saajal e-arve võidud osaliselt saamata.
Esimesed e-arvepettused on kohal

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele