- ST
Autod, laenud ja dividendid – mida peab ettevõtja 2026. aasta maksudest teadma?
2026. aasta on alanud majanduses heitlikult ning maksureeglid nõuavad ettevõtjatelt varasemast rohkem tähelepanu. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts selgitab, millised muudatused mõjutavad enim auto kasutamist, laenusuhteid ja dividendide maksustamist ning kus peituvad suurimad riskikohad.
Aasta algus on Enno Lepvaltsi sõnul olnud majanduses kõikuv. „Kui börse vaadata, siis üles-alla liikumine tekitab tunde, et osa turuosalisi suudab sellest ka kasu lõigata. Aga ettevõtjale tähendab see eelkõige ebakindlust ja vajadust teha läbimõeldud otsuseid.”
Maksukeskkonnas on 2026. aastal üks selge muutus: eelmisest aastast lisandus mootorsõidukimaks. „Muus osas ei ole autopidamise maksustamine oluliselt muutunud, kuid just uue maksu tõttu tuleb kulusid hoolikamalt planeerida,” selgitab Lepvalts. Tema sõnul tasub tähele panna ka hübriid- ja elektriautode maksustamist, mis ei pruugi olla nii soodne, kui esmapilgul tundub. „Hübriidauto puhul võetakse maksu arvestamisel aluseks ühe mootori näitajad, mis võib kulude mõttes olla soodsam. Samas kerkib sageli esile erisoodustuse teema, sest maksustamisel lähtutakse võimsusest. Elektri- ja hübriidsõidukitel on see tihti suurem kui diiselautodel.”
Erisoodustuse määramisel ei ole Lepvaltsi sõnul üht kindlat reeglit, vaid oluline on, kas autot kasutatakse ainult äritegevuseks või ka erasõitudeks. Kõiki asjaolusid vaadatakse kogumis ning lõplik hinnang kujuneb selle põhjal. Kui tekib selles osas mure, siis riigikohtu lahendid on siin suureks abiks, aidates kujundada arusaama, millal tekib erisoodustus ja millal mitte.
Hübriidauto puhul võetakse maksu arvestamisel aluseks ühe mootori näitajad, mis võib kulude mõttes olla soodsam. Samas kerkib sageli esile erisoodustuse teema, sest maksustamisel lähtutakse võimsusest. Elektri- ja hübriidsõidukitel on see tihti suurem kui diiselautodel.
Liisinguautode puhul rõhutab Lepvalts korrektset protsessi, eriti kasutusrendi lõppedes. „Kui tegemist on kasutusrendiga, siis nn väljaost on sisuliselt optsioon. Sageli on automüüja garanteerinud jääkväärtusega tagasiostu, mistõttu peab tehing käima liisingufirma kaudu. Ei ole mõistlik skeem, kus kasutaja ostab auto ise välja ja müüb selle edasi, sest sellisel juhul ei pruugi garanteeritud hind enam kehtida.”
Laenude ja liisingute puhul on fookuses seotud isikute vahelised tehingud
Lepvaltsi sõnul ei ole probleem isikute vahel laenu andmises iseenesest, vaid selle tingimustes. Laen ise ei ole erisoodustus. Küsimus tekib siis, kui intress on liiga madal või puudub üldse. Ta soovitab lähtuda turutingimustest ja kasutada võrdlusalusena avaldatavaid keskmisi intressimäärasid. „Kui füüsilise isikuga seotud laenusuhte puhul on intress vähemalt kahekordne võrreldes avaldatud määraga, siis üldjuhul erisoodustust ei teki. Samas on oluline teada, et iga juhtumit hinnatakse eraldi. Arvesse tuleb võtta, kas laen on tagatud, kui riskantne on laenusaaja ja kas ta saaks samadel tingimustel laenu ka turult.”
Euribori kasutamist väiksemate või seotud osapoolte vahel Lepvalts ei soovita, sest seda on keeruline hallata. Praktilisem on lähtuda seaduses sätestatud ja regulaarselt avaldatavast intressimäärast. Kui aga intress üldse puudub, peab olema sellel selge majanduslik põhjendus. Vastasel juhul võib tekkida oht, et laenu käsitletakse varjatud kasumijaotusena. Maksuhaldur pöörab sellistele tehingutele üha enam tähelepanu, kasutades selleks muu hulgas majandusaasta aruandeid.
Kui füüsilise isikuga seotud laenusuhte puhul on intress vähemalt kahekordne võrreldes avaldatud määraga, siis üldjuhul erisoodustust ei teki. Samas on oluline teada, et iga juhtumit hinnatakse eraldi. Arvesse tuleb võtta, kas laen on tagatud, kui riskantne on laenusaaja ja kas ta saaks samadel tingimustel laenu ka turult.
Dividendide maksustamises on toimunud lihtsustumine. „Varasem regulaarsete dividendide erirežiim on kadunud. See muudab süsteemi arusaadavamaks nii ettevõtjale kui ka raamatupidajale,” ütleb Lepvalts. „Jälgida tasub aga varasemast perioodist pärit jaotusi. Kui kunagi on rakendatud madalamat maksumäära, siis selle edasimaksmisel kehtib endiselt 7% tulumaksu kinnipidamise kohustus füüsilisele isikule.”
Kokkuvõttes on maksusüsteem muutunud mõnevõrra selgemaks, kuid detailides peituvad riskid pole kadunud. „Ettevõtja jaoks on oluline teha eeltöö ja mõista tehingute sisu. Kui tekib kahtlus, tasub nõustajaga nõu pidada, et vältida olukordi, kus hiljem tuleb oma otsuseid maksuametile põhjendada,” rõhutab Lepvalts.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele