Digitaliseerimine ei ole enam valik, vaid turu nõue
Laomajanduse ja tarneahelate probleemid on ettevõtetele tuttavad juba aastakümneid: andmed on laiali erinevates süsteemides, tarkvarad ei suhtle omavahel piisavalt, varud liiguvad vales tempos ja töötajad kulutavad märkimisväärse osa ajast lihtsalt asjade otsimisele.
OIXIO Digital juhtiv ärikonsultant Indrek Sabul meenutab, et ka tema enda kogemus tarneahela juhina 15 aastat tagasi tähendas igapäevast peamurdmist, kuidas tagada, et ost, tootmine, logistika ja ladu töötaksid ühtses rütmis. „Probleemid pole kadunud, aga tempo ja kliendi ootused on teinud tohutu hüppe,“ ütleb ta. Kui varem sai plaane teha aastateks ette, siis täna ei teata sageli isegi seda, mis järgmisel päeval juhtuma hakkab.
Kliendid ootavad tellimusele kohest reageerimist ning surve laondusele ja logistikale kasvab iga kuuga. Sellises keskkonnas ei ole digitaliseerimine ja automatiseerimine enam valikuline – see on muutunud ellujäämise tingimuseks, sest ainult tehnoloogiat targalt kasutav ettevõte suudab täita klientide ootused ja säilitada konkurentsieelise.
Kaost ei ole mõtet digitaliseerida – muidu saad lihtsalt ülikiire kaose.
Vale algus viib ülikiire kaoseni
Samas rõhutab Sabul, et tehnoloogia ei ole võluvits, mis lahendab kõik kitsaskohad iseenesest. „Probleeme lahendab ikkagi inimene, tehnoloogia on lihtsalt tööriist, mida varem polnud,“ märgib ta. Sageli paistab probleem välja laos – varud kuhjuvad, kaubad ei liigu, tellimused hilinevad –, kuid tegelik põhjus võib olla hoopis planeerimises, ostuprotsessis või tootmises. Kui hakata digitaliseerima valest kohast, võib tulemuseks olla olukord, kus senine kaos muutub lihtsalt automatiseerituks.
„Kaost ei ole mõtet digitaliseerida ja veel vähem automatiseerida – vastasel juhul saad lihtsalt ülikiire kaose,“ ütleb Sabul tabavalt. Seetõttu ongi ettevõtte digitaliseerimisel esimeseks sammuks põhjuseni jõudmine ja probleemi kulukuse hindamine. Alles seejärel saab otsustada, milline lahendus – olgu see protsessiparendus, uue tarkvara juurutamine või robotiseerimine – tegelikult väärtust loob.
AI väärtus tootmises alles kujuneb
Viimastel aastatel on meedia ja avalikkuse tähelepanu keskendunud eeskätt generatiivsele tehisintellektile, mis loob tekste, pilte ja videoid. Sabul tõdeb, et tootmise ja logistikasektori jaoks seisneb AI tegelik potentsiaal aga mujal.
Eurostati andmetel on AI kasutus Eestis kasvanud aastaga enam kui poole võrra, kuid just tootmises ja logistikasektoris jääb see endiselt tagasihoidlikuks – keskmiselt kasutab tehnoloogiat vaid umbes kümnendik ettevõtetest.
„Probleem on selles, et AI on seni vallutanud pigem kontoritöö – tekstide, piltide ja tõlgete loomise. Kuid tootmises ja logistikasektoris võiks AI väärtus seisneda hoopis varude dünaamilises juhtimises, mustrite ja anomaaliate leidmises ning tarneahelate ennustamises,“ selgitab ta. Näiteks saab luua AI-agente, mis jälgivad tarbimistrende, arvutavad minimaalseid ja maksimaalseid varusid ning teevad ettepanekuid ostutellimuste täpsemaks ajastamiseks. See aitaks vältida seisvaid või „hapuks läinud“ varusid ning vähendada nii kulusid kui ka riske.
„Meie esimesed kliendid juba piloteerivad selliseid lahendusi ning tulemused näitavad, et AI roll varude planeerimises on alles kujunemas,“ lisab ta. Samas jääb lõplik otsus alati inimese teha – ettevõtte juhtkond peab kontrollima, kas mudeli prognoos vastab hiljem tegelikkusele. Usaldus tekib järk-järgult, kui väikeste sammudena piloteeritud lahendused ennast päriselt õigustavad.
Edu võti on töötajate kaasamine ja järjepidevus
Digitaliseerimise õnnestumise juures on võtmetähtsusega inimeste kaasamine ja nende valmisolek muutusteks. Sabuli sõnul on ta korduvalt näinud, kuidas digitaliseerimise teekaardi koostamise käigus muutub töötajate suhtumine. „Kui probleemidest räägitakse ausalt ja lahendusi otsitakse koos, siis tekib tunne, et lahendus ongi minu projekt,“ kirjeldab ta. Just see kaasatuse tunne vähendab vastuseisu ja kiirendab uute lahenduste kasutuselevõttu.
Samuti tuleb mõista, et digitaliseerimine ei ole kunagi ühekordne projekt, vaid pidev protsess – nagu ettevõtte juhtimine ise. „Meie kliendid, kes on selles vallas kõige edukamad, ei räägi enam digitaliseerimise algusest ega lõpust. See on nende igapäevane arengutee, kus probleeme defineeritakse, nende kulukust hinnatakse ja lahendusi testitakse väikeste sammudena,“ ütleb Sabul.
Edu aluseks on selge eesmärk, realistlik investeeringuraamistik, tehnoloogiline foivalmisolek, korralikult kogutud andmed ja töötajate pädevus. Kõige selle juures soovitab ta ettevõtetel kasutada ka usaldusväärset innovatsioonipartnerit – samamoodi nagu juristilt küsitakse õigusalast nõu või pangalt rahalist tuge, võiks digitaliseerimise teekonnal kõrval olla professionaalne nõustaja, kes aitab vältida kalleid vigu ja valida kõige sobivamad lahendused.
Kuula täispikka podcasti siin:
Hetkel kuum
Enimloetud
2
6
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele