Esimese viie kuu eelarvepuudujääk paranes 1,6 protsendini SKPst
Mai lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 1,6 protsendini SKP-st ehk 467 miljoni euroni. Eelmise aasta mai lõpuga võrreldes on eelarve defitsiit SKP-st 1,3 protsenti ehk 325 miljonit eurot väiksem.
Vähenemine tuleneb peamiselt suurenenud maksulaekumisest ning eelmise aastaga võrreldes väiksematest lisaeelarve kuludest. Riigieelarve positsiooni parandas ka riigipoolsete maksete peatamine teise pensionisambasse. Suurenenud on ka kaupade ja teenuste müügitulud, tulud varade müügist ning riigi omanikutulud. Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasv ulatus aprilli lõpuks 6 protsendini ehk 190 miljoni euroni.
2026. aasta on alanud majanduses heitlikult ning maksureeglid nõuavad ettevõtjatelt varasemast rohkem tähelepanu. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts selgitab, millised muudatused mõjutavad enim auto kasutamist, laenusuhteid ja dividendide maksustamist ning kus peituvad suurimad riskikohad.