Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksuameti uued plaanid
Mis on Maksu- ja tolliametil plaanis seoses uue e-MTA loomisega? Kuidas hakatakse väikeettevõtjate halduskoormust vähendama ning millist kasu võiks nii ettevõtjatel kui eraisikutel olla hoopis MTA teenustest? MTA teenindusvaldkonna juht Rivo Reitmann tutvustas Palga Päeva konverentsil tulevikuplaane.
MTA teenindusvaldkonna juht Rivo Reitmann rääkis eilsel Palga Päeva konverentsil, et koos uute elektrooniliste teenuste arendamisega on maksuamet muutmas ka oma rolli ja suunda. „Oleme keeramas uut lehte ja areneme järelevalveasutusest nõustavaks ja koolitavaks asutuseks. Maksude kokku kogumine ei pea olema sunnipõhine, süsteemid peaks ise arvutused ära tegema ja meie ülesandeks jääks vaid nõustada,“ ütles Reitmann ja täiendas, et selle 1% jaoks ettevõtjatest, kes üritavad teiste kulul liugu lasta ja teenuseid kuritarvitada, jääb löögirusikas siiski alles.
Reitmann tõdes, et suur osa Eesti ettevõtteid on väikesed, kuni 10 töötajaga organisatsioonid. Samas on suure, keskmise ja väikese ettevõtte halduskoormus sama. „Tahame pakkuda rohkem infot ja rohkem nutikaid lahendusi, automaatset suhtlust – näiteks proovime ära kaotada deklaratsioonid kui sellised. Tegelikult on vaja vaid teatud andmeid, mille põhjal teha maksuarvutusi ja otsuseid. Tee sinna on keeruline – esmalt tuleb muuta mõttemaailma ja alles siis saab muuta tehnoloogiat,“ tutvustas ta plaane.
Aruandlus 3.0 on suuremahulisema nullbürokraatia projekti esimene osa, mis peaks osaliselt valmima juba 2018. alguseks. Esmalt vaatab MTA üle kogutavad andmed ja standardiseerib need nii, et süsteem saaks neid automaatselt esitada. Andmete vajaduse nõudlust on hakatud vähendama ja küsima, miks mingeid andmeid üldse kogutakse ja kas need annavad üldse mingit lisaväärtust.
Pangatehingute põhine maksustamine
Üks juba lähiajal realiseeruv projekt võiks väikeettevõtja jaoks ära kaotada palgaandmete eraldi esitamise vajaduse. „Koos palga väljamaksega toimuks panga keskkonnas juba maksuarvutus ära ning ettevõtjal jääks üle ainult andmed kinnitada. Kogu väikeettevõtlus võikski pangas olla, sest kogu tegevus toimub ju seal. Sealt võiks juba riik osata aruandeid genereerida, nii et ettevõtja ei peagi aruandlusega tegelema,“ tutvustas Reitmann plaane.
Pangatehingute põhine maksustamine
Üks juba lähiajal realiseeruv projekt võiks väikeettevõtja jaoks ära kaotada palgaandmete esitamise vajaduse. „Koos palga väljamaksega toimub panga keskkonnas juba maksuarvutus ära ning ettevõtjal jääb üle ainult andmed kinnitada. Kogu väikeettevõtlus võikski pangas olla, sest kogu tegevus toimub ju seal. Sealt võiks juba riik osata aruandeid genereerida, nii et ettevõtja ei peagi aruandlusega tegelema,“ tutvustas Reitmann plaane.
Tagurpidi raportid ja andmete peegeldus
Iga aruande ja raporti taga on inimesed, kes midagi kuhugi kogu aeg sisestavad. Just seda halduskoormust tahetaksegi vähendada Reitmanni sõnutsi tahab MTA genereerida kogutud andmetest midagi kasulikku, nii et riik saaks raporteerida ka inimesele: „Idee poolest töötaks asi lihtsalt. Kui ma ei taha aruandlusega tegeleda, siis lasen riigi süsteemid oma majandustarkvarale ligi, ja sealt võetakse andmed, mis saadetakse edasi näiteks panka. Kasutajale saadetakse lihtsalt raport või teavitus.“
Info tagasipeegeldamine on koht, kust peaksid saama kasu kõik. Peegeldama peaks nii statistikat kui seda, mida me ise sellest infost välja loeme. „Üks suund on kontrolli asendamine iseteenindusliku kontrolliga. Arvutame praegu nii ehk naa riske ja anname hinnanguid. Et infobaas on suur, tekkis mõte, et hakkame seda ettevõtjatega jagama. Tekitame teenuse, kus ettevõtja saab ise vaadata, kuidas tal läheb, kas tal on riske ja kuidas ta saab oma seisu paranda,“ rääkis Reitmann ja tõi näite, et kui maksuamet hindab, et ettevõtte palgatase on sektori ja piirkonna keskmisest tunduvalt madalam, siis tekib kahtlus, et mingis osas on tegu ümbrikupalgaga. „Siis algab tõestamine ja nii ettevõtja kui töötajatega suhtlemine, ent me ei taha sellega tegeleda üksi. Kui inimene ei saa aru, et ta sotsiaalsed garantiid on piiratud, ei saa me teda sundida. Saame ainult tema riskimudelit kuvada. Samas saavad korrektsed ettevõtjad andmed kuvada oma lehel ja näidata sellega, et nad on usaldusväärsed. Samu andmeid saab küsida ka koostööpartnerilt. Kui partner keeldub, on tal ilmselt midagi varjata. Ja kui on varjata, tahab ta ehk asjad siiski korda ajada.“
Uuendused eraisikutele
Maksuamet on mõelnud ka eraisikutele. Paljud pangad küsivad inimestelt näiteks laenu andmisel ametlikku palka ja sissetulekute ülevaateid. Kui maksuamet suudab genereerida häid ülevaateid, saab pank taotlejalt küsida ülevaadet selle kohta, mida riik temast arvab.
Ka on eraisikule oluline teada palgatasemeid tööle kandideerimisel. „Kui kandideeritakse tööle teise valdkonda, siis enamasti palka töökuulutuses ei avalikustata ja inimene ei tea ka ise selle sektori keskmisi tasusid. Meie ülevaade annaks kandideerijale hea vahendi, kust vaadata sektorite keskmisi palkasid,“ tutvustas Reitmann.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele