Käibemaksuseaduse (edaspidi ka KMS) kohaselt loetakse omatarbeks kauba andmist ja teenuse osutamist maksukohustuslase poolt oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning teenuse ja ettevõtluses kasutatava vara hulka kuuluva kauba kasutamist maksukohustuslase või tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt ettevõtlusega mitteseotud otstarbel. Kauba kasutamist eelnimetatud juhtudel käsitatakse omatarbena aga vaid siis, kui maksukohustuslane on sellelt kaubalt sisendkäibemaksu maha arvanud (KMS § 2 lg 6). 
Seega võib üldistatult öelda, et omatarbena tuleks maksustada kõik see, mida me tulumaksu mõistes maksustame erisoodustusena ja ettevõtlusega mitteseotud kuluna.
Samas seab käibemaksuseadus aga omatarbe maksustamise osas siiski ühe tingimuse – sisendkäibemaksu eelneva mahaarvamise. Kui kauba või teenuse soetamiselt ei ole eelnevalt sisendkäibemaksu maha arvatud, puudub ka vajadus omatarvet maksustada.  
Praktikas aga ei ole omatarbe maksustamine siiski nii selge ja lihtne, kui see teoorias paistab. Maksumaksja ei pea alati teadma ja eeldama, milleks ta üht või teist kaupa kasutab.
 
[1]               Eeldusel, et tulumaksumäär järgmisel aastal ei muutu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele