Kuidas tarkvaravahetus vussi läks. “Esimesel päeval ütlesid töötajad, et lähevad haiguslehele”

Näiteks kliendihalduse tarkvara (CRM) vahetades nähakse kurja vaeva, et panna müügimeeskond uues keskkonnas korralikult andmeid sisestama ja lahendust kasutama, rääkis Maido. Seega peaks korraliku sisekommunikatsiooniga alustama kohe esimesest päevast.

“Meil oli koroonakriisi ajal kaks markantset näidet, kus juhtkond tegelikult ei teavitanud väga suurest muudatusest, mis ettevõttes toimub,” meenutas Maido. “Juurutasime suurel hulgiettevõttel uut tarkvara ja laohaldust, mis enne käis käsitsi paberite peal ja muutus elektrooniliseks. See tähendas ka seda, et sa ei saa minna lattu ja võtta sealt laost mida iganes ja panna tagasi, kuhu sa tahad, vaid kõiki asju pidi süsteemis registreerima,” selgitas Maido.

Kuna ettevõte polnud aga töötajatele muudatust kommunikeerinud, olid kõik töötajad esimesel päeval rivis ja ütlesid, et me kas lähme kõik kollektiivselt haiguslehele või viskame selle lahenduse prügikasti, rääkis Maido.

Ka SKAIS pole enam kui 25 aastat uuendatud ja oleme Eesti riigina olukorras, kus me ilmselt ei suuda toimimist selliselt jätkata või vähemalt tagada süsteemi igapäevast toimimist, lisas Maido.

Tallinna Vee tarkvara oli ka tublisti üle 10 aasta uuendamata. Funktsioonid hakkasid aeglustuma ja ei olnud mõtet ehitada täiendavaid arendusi sinna peale, sest tarkvara enam ei ühildunud uute programmidega, rääkis Kallasmaa.

Paljud Eesti keskmised ja suuremad ettevõtted ja organisatsioonid said alguse 90ndatel või 2000ndate alguses. “15–20 aasta jooksul on see kasv olnud piisav selleks, et lapitekina ehitatud lahendused hakkavad kärisema või ei toeta üldse enam tänaseid protsesse ja vajadusi,” kinnitas ka Itera esindaja. “See on ka üks peamine põhjus, miks ettevõtted hakkavad laiemalt ringi vaatama.”