+26 000 uut maksuvõlglast ühe kuuga, aga paanikaks pole põhjust
Käibemaks, sotsiaalmaks, kütuseaktsiis - märtsis liikusid kõik tõusutrendis. Ainukesena kukkus järsult füüsilise isiku tulumaks. Põhjus pole majanduses, vaid maksutagastuste tempos.
Mitmesugustele toidukaupadele madalama käibemaksumäära kehtestamine on tehniliselt võimalik, kuid sel on vähe mõtet ning tulude ümberjaotamiseks leidub palju paremaid viise, kinnitab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Euroopa Kohtu värske lahend Austria ettevõtte D kaasuses paljastab ohtliku käibemaksulõksu: kui ostja kasutab kauba lähteriigi käibemaksunumbrit, kuid saadab kauba teise liikmesriiki, võib ta kaotada õiguse sisendkäibemaksu mahaarvamisele. Olukord on paradoksaalne – müüja peab ekslikult arvele lisatud maksu riigile tasuma, kuid ostja seda riigilt tagasi küsida ei saa.
Eestis on avalike teenistujate palgad avalikud, erasektori töötajate sissetulekud aga mitte. See on mõtlemise koht, sest siin võib olla kasutamata potentsiaali, et maksukoormuse jaguneks õiglasemalt, arutleb Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika analüütik.
121 miljonit eurot käibemaksu jääb igal aastal riigil saamata. Selle taga pole ainult pahatahtlikud maksupetturid — sageli on põhjus palju lihtsam: tähtaeg läks lihtsalt meelest.
Kui inimene oskab süsteemi petta, ei pruugi tehisintellekt sellest sugugi kehvem olla – eriti siis, kui talle on õpetatud, mida kontrollida ja mida mitte. Tehisaru teeb finantsarvestuses üha rohkem tööd, kuid raamatupidamisbüroo Vesiir juhi ja omaniku Enno Lepvaltsi sõnul ei kao koos masinate tulekuga kuhugi inimese vastutus, sest seaduse ees ei saa süüd ajada tehisintellekti kaela.