Lugejate lemmikud | Miks raamatupidajad vaikivad, märgid olid ju olemas!?, MTA kahtlustab raha kantimist, õiglane hind raamatupidamise teenuse eest, nõue juhatuse liikme vastu
Siit leiad Raamatupidaja.ee teemaveebi 10 kõige kõnekamat uudist ja artiklit aprillikuus, mis on saanud meie lugejate erilise tähelepanu. Vaata, kas teised lugejad leidsid midagi sellist, mis sul veel lugemata on.
Miks keegi ei reageerinud, märgid olid ju olemas, küsib maksejõuetuse teenistuse juht Signe Viimsalu. Ja põhjusega, sest varatute ja maksejõuetute ettevõtete võlad on kolme aastaga kasvanud ligi 200 miljoni euroni.
Juhatuse liige ei vastuta äriühingu võlgade eest üldjuhul isiklikult, kuid erandid on olemas ja kohtupraktikas saavad need aina selgemaks. Millistel juhtudel saab võlausaldaja esitada kahjunõude otse juhatuse liikme vastu ning mida on Riigikohus viimastel aastatel sellel teemal otsustanud?
Raamatupidamine pole juba ammu vaid andmesisestamine, samas numbrid on ja jäävad. Kas tead, milline on just sinu unikaalne käekiri numbrite põnevas maailmas? Tee läbi see meeleolukas, aga ohtlikult täpne test ja saad teada!
Räägime selles artiklis kolmest praktilisest sammust, kuidas tuua muutust väsitavasse ummikseisu: kuidas struktureerida oma teenust, kuidas seda hinnastada ja kuidas pakkuda lisateenuseid nii, et klient näeb väärtust, mitte vaid lisakulu.
Maksuamet on hakanud aina enam tähelepanu pöörama vabatahtliku reservi sissemaksetele. Probleemid tekivad sageli sellest, kuidas on reservi moodustamine sõnastatud põhikirjas ning reservi sissemakseid sõnastatud osanike otsuses.
Registrite ja Infosüsteemide Keskuse käivitas 2025. aastal pilootprojekti aastaaruande automaatseks genereerimiseks ja edastamiseks Äriregistrile. Seda võimalust on juba kasutanud 600 ettevõtet ning lahendusega on liidestunud viis erasektori majandustarkvara.
121 miljonit eurot käibemaksu jääb igal aastal riigil saamata. Selle taga pole ainult pahatahtlikud maksupetturid — sageli on põhjus palju lihtsam: tähtaeg läks lihtsalt meelest.
Summeeritud tööajaarvestus on levinud selliste tööde puhul, kus töö on graafiku alusel, näiteks turism, toitlustus, tervishoid, teehoid. Arvestusperioodi lõpus selguvad ületunnid ja alatunnid, ning nende tasustamisel peab tööandja järgima kindlaid reegleid. 2024. aasta Riigikohtu lahend muutis ületundide hüvitamist oluliselt.
Aprillis jõustus raamatupidajatele ja palgaarvestajatele oluline muudatus: töötasu alammäär tõusis 886 eurolt 946 eurole kuus. Samal ajal hakkavad krüptovarateenuse pakkujad edastama Maksu- ja Tolliametile andmeid klientide tehingute kohta.