MTA selgitab: 5 maksupraktikat, mis raamatupidajaid segadusse ajab
Pärnu Raamatupidamiskonverentsil septembris oli tuliselt fookuses ka maksuarvestuse teema ning MTA sai raamatupidajatelt ka hulga küsimusi. Vastavad ja selgitavad maksuameti spetsialistid.
Loe AI kokkuvõtet
Pärnu Raamatupidamiskonverentsil keskenduti tuliselt maksuarvestuse teemadele. MTA käibemaksu osakonna spetsialist Kaia Tooming vastas küsimustele, sealhulgas mootorsõidukimaksu ja käibemaksu seosele, mille puhul käibemaks lisandub renditeenustele. Rahandusministeeriumi pädevusse jääb seadusemuudatuste hindamine selle osas. Samuti selgitati, et lihtsustatud arve summa määr ei muutu lähiajal. Lisaks käsitleti küsimusi kasutatud kauba maksustamise, ettemaksuarvetega seotud käibemaksu käsitlemise ning kreeditarvete esitamise käibedeklaratsioonides osas. Kaia Tooming rõhutas, et reeglid tuleb järgida hoolimata halduskoormusest. MTA ja rahandusministeeriumi asjatundjad juhendasid osalejaid ka täiendkoolitustel.
MTA käibemaksu osakonna peaspetsialist Kaia Tooming vastab küsimustele ja selgitab:
- miks tuleb mootorsõidukimaksule lisada käibemaks,
- kas lihtsustatud arve piirmäära plaanitakse tõsta
- kuidas käsitleda kasutatud sõidukite edasimüügi kulusid
- mida teha, kui teenusest loobutakse pärast ettemaksu tasumist
- kuidas käituda väikeste, alla sajaeuroste kreeditarvetega
Küsimus 1:
Miks mootorsõidukimaksule peab lisama käibemaksu, kui sõidukit edasi rendime ja tahame, et klient kinni maksab. Raskeveokiseaduses on määratud, et maksukohustuse saab panna sõiduki kasutajale (mitte ainult vastutavale kasutajale). Kas MSM ei saaks samamoodi käsitleda?
VASTUS: hetkel kehtiva KMS § 12 lg-te 1 ja 61 kohaselt moodustavad käibe maksustatava väärtuse kauba või teenuse müügihind ning kõik muu tasuna käsitatav, mille teenuse osutaja teenuse saajalt teenuse eest on saanud või saab. Maksustatava väärtuse hulka arvatakse ka muud summad, sh kõrvalkulud, lõivud ja maksud, mida teenuse osutaja teenuse saajalt tehinguga seoses nõuab.
KMS § 12 lg 9 kohaselt ei sisalda maksustatav väärtus teenuse saajalt tema nimel ja arvel tehtud kulude katteks tagasimaksena saadud summasid, mis on raamatupidamises kajastatud vahekontol.
Mootorsõidukimaksu maksjaks on määratud sõiduki omanik või vastutav kasutaja (juhul kui sõiduki omanik on liisinguandja). Ettevõtted, kes annavad sõidukeid pikaajalisele rendile (nt täisteenusrent), kuid ei ole liisinguandjad, on seaduse kohaselt ise mootorsõidukimaksu kohustuslased.
Seega kui rendileandja soovib lisada mootorsõidukimaksu müüdava teenuse hinnale, kuulub ka see hinnakomponent käibemaksuga maksustamisele, kuna tegemist ei ole teise isiku nimel ja arvel tehtud kuluga.
Hetkel ei näe kehtiv KMS ette võimalust, et rendileandjal oleks võimalik mootorsõidukimaksu kulu kompenseerimist nõuda ilma käibemaksuta.
Selleks oleks vaja käibemaksuseadust muuta. Seaduse muudatuse vajaduse hindamine on Rahandusministeeriumi pädevuses.
Näide
Vastutav kasutaja annab auto rendile hinnaga 500 eurot ja sellele lisandub käibemaks.
Alates aastast 2025 lepiti kokku, et mootorsõidukimaksu võrra renditeenuse hind tõuseb. Renditava auto aastamaks on 360 eurot, ühe kuu arvestuses seega 30 eurot.
Alates 2025. aastast on renditeenuse maksustatav väärtus 530 eurot ja kogu summale lisandub käibemaks.
Maksuvabalt on lubatud KMS § 12 lõike 9 kohaselt hüvitada vaid sellised kulud, mis on tehtud kellegi teise eest ja seejärel kompenseeritakse.
Näide
Eraisik võtab auto liisingusse (kapitalirendile). Liisinguandja ja liisinguvõtja (nimetatud eraisik) on kokku leppinud, et registreerimistasu 1000 eurot jääb ostja kanda, kuid liisinguandja tasub selle esmalt ise ja nõuab siis ostjalt sisse.
Sellisel juhul, kuna liisinguandja tegi kulutuse ostja eest, ei pea ta ostjale esitatavale sõiduki registreerimistasu hüvitamise nõudele käibemaksu lisama ja küsibki ostjalt 1000 eurot. Summa tuleb kajastada raamatupidamises vahekontol ja kulutus peab olema tõendatav.
Vaata ka koolitust “Mootorsõidukimaks ja käibemaks”, mille viisid läbi MTA käibemaksu osakonna peaspetsialist Kaia Tooming ning Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Sirje Pulk ja nõunik Maret Mets.
Küsimus 2:
Hetkel kuum
Kas on plaani tõsta lihtsustatud arve summa määra? Hinnad on tõusnud, aga seda summat pole muudetud.
VASTUS: meile teadaolevalt ei ole Rahandusministeeriumil lihtsustatud arve summa määra lähiajal kavas tõsta. Käibemaksuseaduse muutmise tulevikuplaane puudutavate küsimuste ja ettepanekutega tuleks pöörduda ministeeriumi poole.
Küsimus 3:
Kasutatud kauba erikord-sõiduautod. Kas lisaks sõiduki soetusmaksumusele võib soetusmaksumusele lisada ka muud otsesed kulud (näiteks sõiduki Eestisse transportimise kulu)?
VASTUS: kasutatud kauba erikorra järgi maksustamisel ei arvata soetusmaksumuse hulka muid kulusid (transport, ladustamine, remont jm), vaid ainult ostuhind. KMS § 41 lg 3 kohaselt on kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme edasimüügi korral käibe maksustatav väärtus kauba müügi- ja ostuhinna vahe, mida on vähendatud selles sisalduva käibemaksu võrra. Muid kulusid tuleb arvestada müügihinna määramisel.
Küsimus 4:
Kuidas toimida… saadud teenuse eest ettemaksuarve. Arve tasutud, sisend km tagasi küsitud, tehingupartner km deklaratsiooni ei esita, loobume teenusest, kreeditarvet ei saadeta? Kas parandada vana deklaratsiooni või jooksvas kuus ise krediteerida?
VASTUS: kõiki asjaolusid teadmata ei ole meil võimalik küsimustele ammendavalt vastata.
Nii näiteks omab tähendust asjaolu, kas ostja on tasutud ettemaksu tagasi nõudnud.
Kui müüjale tasuti ettemaks, siis oli ostjal küll ettemaksu tegemise kuul õigus ettemaksu kohta esitatud arve alusel sisendkäibemaks maha arvata, kuid kui arvele märgitud teenust ei saadud, puudub ostjal siiski õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks tulenevalt KMS § 29 lg 3 p 1 sätestatud põhimõttest – sisendkäibemaksuna võib maha arvata üksnes teiselt maksukohustuslaselt saadud teenuse eest tasumisele kuuluva käibemaksu.
Kui tehingust loobuti, on ostja huvides nõuda müüjalt eelkõige tasutud ettemaksu tagastamist, vajadusel selleks ka kohtu poole pöördudes. Samuti tuleks tasutud ettemaksu tagasinõudmise käigus nõuda siiski müüjalt ka korrektset kreeditarvet, mis on oluline algdokument nii ostja kui müüja käibemaksuarvestuseks. KMS § 29 lg 7 kohaselt peaks nii müüja kui ka ostja kajastama kreeditarve selle väljastamise perioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis.
Seega ei peaks ostja parandama varasema, so ettemaksu tasumise perioodi käibedeklaratsiooni, vaid kajastama selle siiski tehingu tühistamisel väljastamisele kuulunud kreeditarve väljastamise perioodis.
Ehkki üldjuhul tuleb sisendkäibemaksu vähendada kreeditarve esitamise kuu käibedeklaratsioonil, aga kui müüja tõepoolest tehingu tühistamise kuul mingil põhjusel kreeditarvet ei esita, kuigi temalt on seda küsitud, siis on ostjal asjakohane korrigeerida oma käibedeklaratsiooni tehingust taganemise kuul.
Küsimus 5:
Kas maksumaksja peab deklareerima müügikäibena summa, mis on tekkinud juhul kui juba laekunud müügiarvele tehakse osaline kreedit? Tegemist summadega alla 100 euro, ja neid on igas kuus mitmeid, mitmeid. Halduskoormus suur.
VASTUS: kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kauba või teenuse hinna vähendamise tõttu kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, tuleb kreeditarved kajastada ka käibedeklaratsioonil (KMS § 29 lg 7). Suur halduskoormus ei saa olla põhjuseks seaduses sätestatud reeglite mittetäitmiseks.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele