Miks finantsteenuse osutaja kliendi andmete vastu huvi tunneb? “Kliendi käest ei saa küsida ükskõik mida”

Suuremat tähelepanu tuleb pöörata tehingutele, kliendi tegevusele ja asjaoludele, mis viitavad kuritegelikule tegevusele, rahapesule või terrorismi rahastamisele või mille seotus rahapesu või terrorismi rahastamisega on tõenäoline. Sealhulgas tuleb hoida fookust keerukatel, suure väärtusega ja ebatavalistel tehingutel ja tehingumustritel, millel ei ole mõistlikku või nähtavat majanduslikku või õiguspärast eesmärki või mis ei ole konkreetse kliendi jaoks iseloomulik.

Sellises olukorras peab finantsteenuse osutaja välja selgitama nende tehingute olemuse, põhjuse ja tausta, samuti koguma muud teavet tehingute sisu mõistmiseks. Siiski peab selline teabe küsimine olema proportsionaalne ja reageerima tegelikele riski olemasolule viitavatele asjaoludele.

Kui finantsteenuse osutaja küsib oma kliendilt küsimusi, mis tunduvad ebavajalikud või ei ole asjakohased rahapesuvastaste reeglite täitmiseks, on kliendil õigus küsida finantsteenuse osutajalt selgitust, miks konkreetne teave on vajalik ja kuidas see on seotud rahapesuvastaste nõuete täitmisega. Finantsteenuse osutaja peaks suutma põhjendada, miks küsitavat teavet vajatakse, näiteks et aru saada kliendi tegevusest, mis ei ole temale iseloomulik ja mõista konkreetsete tehingute sisu.

Finantsteenuse osutajad ei tohi tehinguid lõpule viia ega ärisuhet luua ning peavad selle lõpetama, kui nad ei suuda kohaldada kliendi suhtes vajalikke hoolsusmeetmeid ehk klient keeldub esitamast vajalikke andmeid. Kliendil on õigus küsida ka seda, kuidas tema isikuandmeid töödeldakse ja säilitatakse ning vajadusel võib taotleda nende kustutamist või piirata nende töötlemist, kui neid andmeid ei ole vaja rahapesuvastaste kohustuste täitmiseks.