Aule Kindsigo: millal tekib erisoodustus?
Erisoodustus on sisuliselt töötaja tulu, millelt tuleb tasuda nii tulu- kui sotsiaalmaks ja maksukohustus on pandud tööandjale. Oluline on teada, et töötaja mõiste erisoodustuse tähenduses ei lange kokku töölepinguseaduses toodud töötaja mõistega.
Tulumaksuseadus (edaspidi TuMS) § 48 lg 4 defineerib, et erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse töötajale seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Seega võiks öelda, et sisuliselt on tegemist töötaja tuluga millelt tuleb tasuda nii tulu- kui sotsiaalmaks kuid maksukohustus on pandud tööandjale.
Kes on töötaja?
TuMS § 48 lõike 3 kohaselt on töötaja töölepingu alusel töötav isik, ametnik, juhtimis- või kontrollorgani liige, füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud, töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik. TuMS § 48 lõike 6 kohaselt maksustatakse erisoodustusena ka need hüved või soodustused, mida antakse eelnimetatud isiku abikaasale, registreeritud elukaaslasele, elukaaslasele või otse- või külgjoones sugulasele või mida annab tööandjaga samasse kontserni kuuluv isik.
Nagu loetelust näha ei lange töötaja mõiste erisoodustuse tähenduses kokku töölepinguseaduses toodud töötaja mõistega. See on oluliselt laiem. Näiteks kuue kuu reegli puhul füüsilisele isikule ei pea ettevõtlussuhe olema pidev, sugulaste puhul tuleb arvesse võtta ka töötaja vanemad, vanavanemad, lapsed, lapselapsed, õed, vennad, tädid ja onud.
Tulemas on koolitus Maksukoolitus juhile ja raamatupidajale, et õpiksid kuidas tagada, et ettevõte maksab õiglaselt makse, ent mitte ülemäära. Koolitusel on kuni 19. juulini soodushind!
Hindamaks, kas tegemist on erisoodustusega, peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused: tööandja poolt antud, töötajale antud, hüve andmine on seotud töösuhetega ja saadu on rahaliselt hinnatav, s.t. töötaja vara suureneb või tema kulud vähenevad.
Kui üks nendest tingimustest on täitmata siis ei saa kulutust maksustada erisoodustusena. Sellisel juhul on olenevalt olukorrast tegemist kas kingituse, vastuvõtukuluga, ettevõtlusega mitteseotud kuluga või ongi kulu ettevõtluseks vajalik ja maksustamisele ei kuulu.
Ei ole harvad ka juhused kus töötaja saab küll mingi hüve kuid selline kulutus oli eeskätt vajalik tööandjale. Töötajale tehtud soodustuse kvalifitseerimisel erisoodustusena on oluline ka see, kas konkreetne kulutus on tehtud töötaja või tööandja huvides. Erisoodustuseks on sellised töötaja huvides tehtud kulud, mis ei ole otseselt vajalikud tööandja jaoks või mille vajalikkus või kasulikkus tööandja jaoks on teisejärguline, võrreldes töötaja kasuga.
Nagu algul öeldud on erisoodustus sisuliselt töötaja tulu mida maksustatakse tööandja tasandil.
Seetõttu ei saa erinevalt maksustada töötasu ja erisoodustust. Kui Eesti ettevõte on sõlminud lepingu töö tegemiseks välisriigi isikuga ja tööd ka tehakse seal välisriigis, siis Eestisse selle töö eest makstud tasult ühtegi tööjõumaksu ei tasuta. Sellisel juhul ei saa ka sellele isikule tehtud erisoodustust Eestis maksustada. Samas ei tähenda see, et antud hüve puhul maksude peale üldse mõtlema ei peaks. Rakenduvad selle riigi maksureeglid kus toimub töötaja tööjõumaksude tasumine.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele