Liikmesriikide vahelises kaubanduses on tekkinud küsimused väikeettevõtjate ebavõrdsest kohtlemisest erinevates riikides. Seega käsitletakse maksumaksjaid liikmesriigiti erinevalt.
Maksunõustaja Tõnis Elling tutvustab väikeettevõtjate käibemaksu erikorra  muudatusi.
  • Maksunõustaja Tõnis Elling tutvustab väikeettevõtjate käibemaksu erikorra muudatusi.
  • Foto: Raul Mee
Eestis ja ka teistes liikmesriikides käsitletakse väikeettevõtjate erikorda selliselt, et ettevõtja ei pea käibemaksu maksma ja arvestama, kui tema aastakäive jääb alla teatud lubatud piirmäära. See piirmäär on meil teatavasti 40 000 eurot kalendriaastas. Väikeettevõtjate erikorra muudatused tulenevad peamiselt Euroopa Liidu regulatsioonide muudatustest, mistõttu pole põhjust arvata, et neid muudatusi Eestis vastu ei võeta.

Maksumaksjaid käsitletakse liikmesriigiti erinevalt

Isegi kui ettevõtja mahub oma koduriigis lubatud väikeettevõtja piirmäära sisse ja käibemaksu tasuma ei pea, siis teises liikmesriigis kauba müümisel või teenuse osutamisel lõpptarbijale muutub ta seal käibemaksukohustuslaseks esimesest tehingust alates. Seega käsitletakse maksumaksjaid liikmesriigiti erinevalt.
KMS-i muudatustega võetakse üle nõukogu direktiiv (EL) 2020/285, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ väikeettevõtete erikorra osas ning määrust (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ja teabevahetuse osas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele