Juba 10. novembril anname koostöös Excellent Business Solutionsiga välja Arvestusala Edendaja 2023 tiitli inimesele, kes tegutseb arvestusala valdkonnas või on seda tugevalt mõjutanud. Arvestusala Edendaja konkursi kandidaadid on kõik ajakirja Raamatupidamise Praktik viimase aasta kaanepersoonid. Oktoobris tutvustame kõiki kandidaate ning tiitlivõitja selgub avaliku hääletamise tulemusel.
Huvi inimeste arendamise vastu ärgitas Marget Marki õppima coach′ iks ja superviisoriks. Marget peab väga oluliseks süsteemsust, head meeskonda ja südamega kohalolu.
  • Huvi inimeste arendamise vastu ärgitas Marget Marki õppima coach′ iks ja superviisoriks. Marget peab väga oluliseks süsteemsust, head meeskonda ja südamega kohalolu.
  • Foto: Meeli Küttim
Marget Mark omandas keskhariduse Tallinna Reaalkoolis ning suundus edasi kõrgharidust omandama Tartu Ülikooli. Ta tegi valiku asuda õppima majandusteaduskonda raamatupidamist ja majandusanalüüsi. „Tegelikult ei olnud raamatupidamine sugugi minu esimene valik. Aeg oli 1990-ndatel heitlik ning raamatupidamises toimusid sel ajal suured muutused − töö läks paberitelt üle arvutisse,” meenutab ta. Seega oli see aeg raamatupidamisvaldkonnas kõigi jaoks pingeline ja muutusterohke.

Esimene töökoht viis rahvusvahelise ettevõtluse keskmesse

Pärast ülikooli lõpetamist sai Margeti esimeseks töökohaks rahvusvaheline Soome kontsern Paulig Baltic – täpsemalt sai temast Paulig Baltic Eesti pearaamatupidaja kohusetäitja. „Esimestel kuudel oli rõhuasetus uute raamatupidamisprogrammide õppimisel ja koostööl Soome kolleegidega. Tööd oli väga palju: mul tuli kohe alustada majandusaasta aruande koostamisega, mis pidi lisaks Eesti seadustele vastama ka kontserni reeglitele. Tööd oli palju ja nõudmised olid kõrged − noorele inimesele oli see korralik väljakutse,” tõdeb ta. See oli Margetile justkui „uju või upu” töökogemus.
Esimene töökoht oli justkui „uju või upu” kogemus.
Siiski ei jäänud ta pikemaks ajaks raamatupidajaks, vaid hakkas vaatama turundusvaldkonna poole. Millest selline otsus? „Siin tuli minu jaoks mängu oluline taipamine. Minu kirg on suur pilt, strateegiline vaade, vajadus planeerida ja luua tulevikku ehk arendada. Raamatupidamise ja turundusvaldkonna tööl on üks suur erinevus − raamatupidamine võtab kokku eelneval perioodil toimunu ehk minevikuvaate, turundusvaldkond vaatab aga tulevikku, seab strateegia, eesmärgistab, koostab tegevusplaani, kuidas täpselt eesmärgini jõuda ning viib selle ellu,” selgitab ta, lisades, et see vaade oma tööle on talle iseloomulikum, seetõttu ka palju põnevam ja kaasahaaravam.
„Hindan sellist tööd, kus saan rakendada oma tugevusi muutmist vajavas valdkonnas koos ägedate inimestega, tegutsedes rõõmsalt ja kooskõlas iseendaga. Tööl peab olema suurem ja pikem mõju. Suurim rõõm on see, kui meeskond suudab midagi olulist ja pikaajalise mõjuga koos ära teha, kui mul on olnud õnn olla teejuht või mõttepartner inimeste edulugudes, osaleda meeskondade kooskasvamise protsessis tulemuslikeks meeskondadeks ja luua ühistele väärtustele tuginev organisatsioon,” lisab ta. Tema jaoks on oluline liikumine targa töö suunas ja heaolu loovad kestlikud valikud.

Hobid toidavad meeli ja vaimu

Loomulikult ei ole ainult töö Margeti elu sisuks. Sinna kuulub ka palju muud. Kõik see, mida ta igapäevaselt teeb, on tema elu osa. „Mulle meeldib end töömõtetest välja lülitada nõnda, et veedan aega kallite inimestega: pere ja sõpradega. Koosveedetud aktiivne aeg laeb alati positiivsete emotsioonidega.”
Lisaks meeldib Margetile jätkuvalt end täiendada. „Pidev õppimine ja enesetäiendamine on minu suur kirg. Mind köidab neuroteadus, psühholoogia, ajalugu ja kõik sellega seonduv. Lisaks olen võtnud endale südameasjaks aidata kaasa haridusuuenduste juurutamisele koolides. Oluline on just see, kuidas õppimisest mõelda, kuidas õppida õppima ja kuidas siduda ainealased teadmised süsteemiks, mis toetaks kriitilist ja loomingulist mõtlemist, samuti see, kuidas luua õppimist soodustavat keskkonda. Meie koolides kasvavad tulevikukodanikud, kelle ees seisab vajadus lahendada hulk väga keerulisi küsimusi.
Meil pole veel täit selgust, millised ametikohad vajavad täitmist 10−15 aasta pärast, aga päris kindlasti peab tulevikuinimene olema väga hea enesejuhtimise oskusega, et määramatus maailmas psühholoogiliselt terveks jääda. Edu saavutab tugevate sotsiaalsete oskustega meeskonnatöö tegija, kes töötab tulemuslikult ka virtuaalses keskkonnas. Õpetaja on kui juht klassi ees, temast saab kõik alguse ning seepärast on eriti oluline, milliste mõttemustrite ja energiaga inimesed meil klassi ees seisavad,” selgitab ta.
Ilu pole meie ümber kunagi liiga palju ning hea on seda juurde luua.
Marget naudib väga ka aiatööde tegemist. „Mulle on alati meeldinud aias kasvatada midagi, lisaks naudin oma kätega millegi loomist. Arvan, et ilu pole meie ümber kunagi liiga palju ning nõnda on hea seda juurde luua. Samuti meeldib mulle väga teatris käia ja pildistada, jäädvustada tähendusrikkaid sündmusi, tabada hetkeemotsioone ning kordumatuid ehedaid tundeid.”
Lisaks nimetatule on Margetile oluline vaheldus ning just reisimine on selleks parim väljund. „Erinevate maade kultuurid, ajalugu, kohtumine kohalike inimestega annavad nii palju inspiratsiooni ja täidavad positiivse energiaga. Põnev on süüvida sajanditagustesse sündmustesse just kohapeal ja tõmmata paralleeli praegu maailmas toimuvate sündmustega,” tõdeb ta, et pole sugugi originaalne oma väljaütlemises, aga kõik kordub.

Pidev areng hoiab meeled ärkvel

Kui uurin Margetilt, et mis on teda hoidnud valdkonnas nii pikalt kinni, siis kinnitab ta, et eks ikka ettevõtte kasvust tulenevad põnevad väljakutsed. „Enne kui meeskonnaga liitun, mõtlen alati läbi selle, kas ettevõtte visioon ja väärtused kattuvad minu vaadetega ning millised teadmised ja oskused on minul kaasa tuua. Teine ja sama oluline on meeskond. Eesmärgi saavutamiseks on vaja usalduslikku ja ühtset meeskonda. Ühtse tiimi loomiseks on vaja õppida tundma igat üksikut meeskonna liiget, et mõista, kas me mängime ühte mängu ja kas kõik on tulnud võitma.”
Eesmärgi saavutamiseks on vaja usalduslikku ja ühtset meeskonda.
„Võtmetähtsusega on kindlasti juhtkond ehk meeskond, kellega suurt vastutust jagame, samuti julge visioon, miks me seda asja üldse teeme, keda me oma tegevusega kõnetame, mida muuta soovime. Muidugi ka sisemine põlemine – kas su kirg ja tähelepanu on maksimaalselt eesmärgi saavutamisel,” võtab Marget kokku valdkonnas püsimise saladuse.
Marget tõdeb, et kuigi mõtteid võib mõlgutada, mis võiks tuua tulevik 3−5 aasta pärast, siis tegelikult läheb täpselt nii nagu minema peab. „Minu arvamus on, et kui hoida ennast pidevas arengus, valides teemad, mis ennast huvitavad ja mida ka ärikeskkond vajab, vaadata maailma lahtiste silmade ja südamega, siis tulevad teele valikud, mida veel ei tea. Tähtis on need ära tunda ja olla avatud uuteks valikuteks. Kõige olulisem on teha asja, mida armastad ning mis hästi välja tuleb,” on Margetil selleks puhuks oma elufilosoofia paigas. Võib öelda, et Y−Z põlvkonnad loovad uut värvingut karjääris ja tööturul üldiselt ning on seeläbi avatud uuteks võimalusteks.
„Igal tööturul osalejal on mõistlik enda jaoks selgeks teha oma tugevused, kas oled spetsialisti või juhi tüüpi, milline valdkond sind huvitab, olla avatud lisa- ja ümberõppeks, osaleda erinevates võrgustikes, õppida keeli ja olla IT-nutikas,” lisab ta. Nõnda tähendab Margeti jaoks ka juhikarjäär seda, et oluline pole see, mitte kus, vaid miks ja kellega koos julge visioon ellu viia. Inimeste kaudu sünnivad lood. Lood, mis muudavad maailma.

Oskus jagada teadmisi rikastab mõlemat osapoolt

Sel aastal oli Margetil rõõm osaleda ka Äripäeva korraldataval Raamatupidajate Konverentsil ja seda esinejana, mitte lihtsalt kuulajana. „Kui minu teadmise kohaselt on varem olnud konverentsi ettekannete sisuks seadused, nende muudatused, IT-valdkond ning muu raamatupidamisse puutuv, siis minu ettekanne oli suunatud raamatupidajale kui isiksusele. Soovisin anda infot, kuidas mõelda raamatupidaja karjäärist ja seda planeerida vaatega kuni aastani 2030,” selgitab Marget.
Euroopa Liidu tööjõu-uuringu kohaselt automatiseeritakse 45–60% Euroopa töökohtadest veel enne 2030. aastat (Frey & Osborne 2013 ILO, EU Labour Force Survey). See tähendab ühtlasi seda, et on vaja raamatupidajate ümber- ja täiendõpet, et vastata ettevõtjate vajadustele, anda reaalajas infot ettevõtte majandustulemuste kohta, koostada erinevaid analüüse ja prognoose ning muid tulevikuotsuseid teha aitavaid aruandeid. Raamatupidaja töö liigub nii-öelda targa töö suunas, kus on vaja infotöötlemise ja e-teenuste funktsioonide kasutamise oskust, võimet luua eri formaatides keerukat digitaalset sisu, töötada veebipõhiste ühistöövahenditega, nõustada ettevõtjat/klienti maksu- ja juhtimisarvestuse küsimustes jne,” tõdeb ta.
„Päris keeruline oli umbes 20 minutiga edasi anda raamatupidaja viis erinevat tulevikuoskust. Minu ettekande sisuks ja eesmärgiks oli teadvustada raamatupidajatele oskused, mida neil tulevikus, tegelikult juba praegu, töökohtadel vaja läheb. Tegelikkuses oleks vaja iga oskuse sisu avamiseks palju rohkem aega. Püüdsin välja tuua vaid mõned oskused, mis raamatupidaja töös on kasvutrendis – ajaplaneerimis-, koostöö-, suhtlemis- ja nõustamisoskused ning viimastel aastatel kriisi tõttu vaid kodukontorisse suletuna aktuaalseks tõusnud enesejuhtimisoskus.
Väga suurt rolli mängib kliendisuhetes suhtlemisoskus.
Väga suurt rolli kliendisuhetes mängib suhtlemisoskus, et raamatupidaja kuulaks oma klienti, et sügavuti mõista ja oskaks esitada küsimusi ja avada teemasid, mille peale klient ise ei tule. Uued osaoskused, uus teadlikkus sellest, mis on tegelikult oluline – kõik see loob aluse usalduslikule kliendisuhtele. Koostöö tähendab samal ajal kliendiga ühes suunas liikumist ja tulemuste saavutamist, aga ka platvormitööd.
Raamatupidaja peab oma tööd tehes olema järjest IT-teadlikum – oskama töötada erinevate raamatupidamistarkvaradega, kasutama ja regulaarselt uuendama turvaprogramme, võimeline kujundama oma digitaalset identiteeti jne. Ettevõtted peavad muutuma konkurentsis püsimiseks järjest kiiremaks ja paindlikumaks, samuti olema väledad oma tegevusi lühiajalises plaanis korrigeerima, arendama tooteid ja teenuseid koos kliendiga ja oskama tulemuslikult koostööd teha.” Kõik see muudab Margeti sõnul otseses ja kaudses mõttes raamatupidajate tööd.
Kuna igas ärivaldkonnas on oma eripärad ning seadustest tulevad nõuded ja kohustused, siis on raamatupidajal vaja mõelda ka valdkondlikule spetsialiseerumisele. „Võiks läbi mõelda, mis konkreetselt köidab selles ärivaldkonnas, kas soovitakse olla laiemalt kursis selle valdkonna trendidega ja parimate praktikatega, kas mõistetakse sügavuti seda äri. Ikka selleks, et oma tööd tõeliselt nautida ja numbritel oleks sisu.
Samuti tuleb mõelda sellele, kuidas end konkurentsivõimelisena hoida ja mida selleks täpsemalt teha tuleks. Petlik on arvata, et mul on pikaajaline kogemus – ma olen valmis. Praegu on viis põlvkonda ettevõtjaid ja raamatupidajaid tööturul – see loob olukorra, kus kõigil on vaikimisi erinevad ootused, tegutsemispraktika, teadmised, kogemused, tööpõhimõtted”. Seetõttu on raamatupidajal kasulik mõelda, kuidas ta end tööjõuturul positsioneerib, et koostööks sobiva tööandja või kliendiga kohtuda,” tõdeb Marget.

Kes on Arvestusala Edendaja?

Läbi aasta vahendab raamatupidaja.ee arvestusala valdkonnas tegutsevate ja/või seda tugevalt mõjutavate inimeste töiseid saavutusi ja parimaid praktikaid. Koostöös Excellent Business Solutionsiga valime ajakirja Raamatupidamise Praktik kaanepersoonide seast välja arvestusvaldkonda sel aastal kõige enam mõjutanud professionaali. Tiitlivõitja selgub avalikul hääletamisel peale seda, kui oleme tutvustanud kõiki selle aasta konkursi nominente.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele