Peamiselt eristab osanike või aktsionäride poolt loodud (vabatahtlikku) omakapitalireservi kohustuslikust reservkapitalist asjaolu, et taolise reservi puhul on põhimõtteliselt võimalik põhikirjas fikseerida, et netovara kasvamisel seaduses nõutava tasemeni võib sissemaksed teinud isiku(te)le nende sissemaksed tagastada. Kohustusliku reservkapitali puhul läheks reservkapitalist (otse) osanikele väljamaksete tegemine äriseadustiku sätetega vastuollu (st oleks ebaseaduslik). Täiendavaks boonuseks on ka väiksem bürokraatia võrreldes sisse- ja väljamaksetega aktsia- või osakapitali, kuna omakapitalireservi sisse- ja väljamakseid ei pea registreerima äriregistris.
Sven Siling, BDO Eesti
  • Sven Siling, BDO Eesti
Täiendava(te) (omakapitali)reservi(de) loomise võimalikkus osanike või aktsionäride sissemaksetega ei ole seadustes ühemõtteliselt reguleeritud, välja arvatud, et selliselt moodustatavate reservide loomise ja kasutamise kord peab olema fikseeritud äriühingu põhikirjas. Sissemaksega reservi loomine on põhjendatav eelkõige juhtudel, kus äriühingu netovara on varasema äritegevuse tulemusena muutunud ebapiisavaks ning osa- või aktsiakapitali suurendamine ei ole (mõnedele) osanikele või aktsionäridele vastuvõetav lahendus – kasvõi näiteks põhjusel, et panuste erinevuse korral varasemad osalusprotsendid ja/või hääleõigused muutuksid.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.05.26, 16:30
Autod, laenud ja dividendid – mida peab ettevõtja 2026. aasta maksudest teadma?
2026. aasta on alanud majanduses heitlikult ning maksureeglid nõuavad ettevõtjatelt varasemast rohkem tähelepanu. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts selgitab, millised muudatused mõjutavad enim auto kasutamist, laenusuhteid ja dividendide maksustamist ning kus peituvad suurimad riskikohad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele