Brexitiga kaasnevad muudatused maksustamisel

Kui Ühendkuningriik astub 29. märtsil 2019 Euroopa Liidust välja üleminekuperioodita, siis alates 30. märtsist 2019, saab Ühendkuningriigist aktsiisi mõistes kolmas riik ning lõpeb aktsiisikaupade vaba liikumine Ühendkuningriigi ja ELi vahel.

30. märtsil 2019 kl 00.00 tunnistatakse kehtetuks kõik Ühendkuningriigi aktsiisiload ja alates 30. märtsist 2019 ei saa Ühendkuningriiki elektroonilisi saatelehti (eSL) vormistada.

- Kui Eesti käibemaksukohustuslane võõrandab kauba Ühendkuningriigi isikule koos selle toimetamisega Eestist Ühendkuningriiki, siis on pärast Brexitit alati tegemist kauba ekspordiga, mis maksustatakse 0%-lise käibemaksuga ning deklareeritakse KMD ridadel 3 ja 3.2.

- Ka kauba müümine Ühendkuningriigi eraisikule koos selle toimetamisega Eestist Ühendkuningriiki müüja poolt või eest ei ole siis enam kaugmüük, vaid samuti 0%-lise käibemaksuga maksustatav eksport.

- Ühendkuningriigi füüsilisele isikule kauba võõrandamisel Eestis tekib kauba eksport käibemaksuseaduse § 5 lõikes 2 loetletud tingimustel (nn tax-free müük).

- Kui Eesti isik ostab Ühendkuningriigist kaupa koos selle toimetamisega Ühendkuningriigist Eestisse, siis pärast Brexitit on tegemist kauba impordiga, mitte ühendusesisese soetamisega, käibemaksuga maksustamisel rakenduvad kauba importi puudutavad käibemaksuseaduse sätted. Vt ka „Brexiti mõju tollivormistusele ja kaubavahetusele Ühendkuningriigiga".

- Kui Eesti käibemaksukohustuslane ostab pärast Brexitit Ühendkuningriigi käibemaksukohustuslaselt kaupa või teenust, mille hinnale vastavalt Ühendkuningriigi käibemaksuseadusele on lisatud käibemaks Ühendkuningriigi maksumääraga, siis ei saa ta enam taotleda Ühendkuningriigis makstud käibemaksu tagastamist Euroopa Liidu piiriülese käibemaksu tagastamise süsteemi (VAT Refund) kaudu.

- Ühendusevälistes riikides makstud käibemaksu tagastamine Eesti ettevõtjatele toimub vastastikkuse põhimõtte alusel ja sõltub sellest, kas vastavas ühendusevälises riigis otsustatakse Eesti ettevõtjatele hakata käibemaksu tagastama või mitte.

- Kui Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelev isik registreeritakse pärast Brexitit Eestis käibemaksukohustuslasena, siis vastavalt käibemaksuseaduse § 20 lõikele 6 on ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kellel puudub püsiv tegevuskoht Eestis, end käibemaksukohustuslasena registreerides kohustatud määrama maksukorralduse seaduses nimetatud maksuesindaja, kelle maksuhaldur on heaks kiitnud.

- Kui Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelev isik osutab pärast Brexitit digiteenuseid Euroopa Liidu liikmesriikide, sh Eesti ettevõtlusega mittetegelevatele isikutele, ja soovib kohaldada digiteenuste maksustamise erikorda, siis peab ta juhinduma ühenduseväliste riikide ettevõtjatele kehtestatud käibemaksukohustuslasena registreerimise sätetest (st kui ta otsustab erikorraga liituda, registreerib end digiteenuste osutamise jaoks käibemaksukohustuslasena vabalt valitud Euroopa Liidu liikmesriigis).

1. Kui Ühendkuningriik astub välja Euroopa Liidust ning ta ei ole ka EMP liikmesriik, siis Eesti residendist äriühingule kohaldub tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lg 1¹ punktis 3 sätestatud dividendi maksuvabastus eeldusel, et:

- dividendi saanud ja edasimaksval Eesti äriühingul oli dividendide saamisel vastavas äriühingus vähemalt 10% suurune osalus ning

- dividendilt on Ühendkuningriigis tulumaks kinnipeetud või dividendi aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud.

Seega peab olema tõendatud kasumi maksustamine Ühendkuningriigis.

Enne Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust piisas dividendi maksuvabastuseks, kui dividend saadi Ühendkuningriigi äriühingult ning oli vähemalt 10% suurune osalus. Tõendit kasumi maksustamise kohta ei olnud vaja esitada. (TuMS § 50 lg 1¹ p 1)

2. Samuti on Eesti residendist äriühingu Ühendkuningriigis asuva püsiva tegevuskoha kasum Eestis maksuvaba vaid juhul, kui püsiva tegevuskoha kasum on Ühendkuningriigis tulumaksuga maksustatud (TuMS § 50 lg 11 p 4).

Enne Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust piisas maksuvabastuseks, et kasum oli Ühendkuningriigis püsivale tegevuskohale omistatud (TuMS § 50 lg 1¹ p 2).

3. Ühendkuningriigi maksuresidendile makstav litsentsitasu kuulub deklareerimisele ning maksulepingu soodustusi saab kohaldada Ühendkuningriigi residentsuse tõendi esitamisel.

Enne Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust kohaldus Ühendkuningriigi maksuresidendile seotud isikute korral litsentsitasu maksuvabastus (TuMS § 31 lg 4).

4. Ühendkuningriigi maksuresidendist füüsiline isik ei saa esitada Eesti residendi tuludeklaratsiooni Eesti residendile ettenähtud maksusoodustuste (maksuvaba tulu, täiendav maksuvaba tulu kahe või enama lapse korral, eluasemelaenu intresside mahaarvamine) kohaldamiseks Eesti tulu maksustamisel ega anda maksusoodustusi üle abikaasale.

Juhul kui Ühendkuningriik astub välja Euroopa Liidust ning ta ei ole ka EMP liikmesriik ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega 883/2004 kehtestatud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise reeglid lõpetavad selles riigis kehtivuse, st et:

1. ELi õigus sotsiaalkindlustuse valdkonnas ei laiene enam Ühendkuningriigi residentidele, kes tulevad Eestisse töötamise eesmärgil, siis sellest hetkest kehtib nende suhtes Eesti siseriiklik õigus ehk sotsiaalmaksuseadus ja töötuskindlustuse seadus. Ühendkuningriigi residendile Eestis töö tegemise või teenuse osutamise eest makstav tasu on sellisel korral maksustatav eranditeta Eestis ning ELi õigusega kehtestatud topeltmaksustamise vältimist ei toimu. Kuni Ühendkuningriigi lahkumiseni Euroopa Liidust kohaldub Ühendkuningriigist Eestisse tööle tulnud isikute korral ühes riigis kindlustuse põhimõte ja A1 sertifikaatide alusel maksustamine vaid ühes riigis.

2. Eesti tööandjad, kes lähetavad oma Eesti residendist töötajad Ühendkuningriiki tööle, peavad maksma nende tasudelt sotsiaalmaksu, töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksed Eestis (juhul kui isiku maksuresidentsus ei muutu), olenemata sellest, kas on see tasu ka Ühendkuningriigis maksustatav või mitte.