Raamatupidajat aitab edasi koostöö

EASi 2015. aastal tehtud juhtimisvaldkonna uuringust selgus, et Eesti juhtide finantsteadlikkus on suhteliselt madal. Ühelt poolt ei kasutata otsustamisel raamatupidamisinfot põhjendusega, et see on ajalugu, teisalt pole paljudel ka kavandamisel ja prognoosimisel süsteemset lähenemist. Üldistatult võiks spetsialistide kaasamine olla samuti parem.

Raamatupidajad ja raamatupidamisbürood vaatavad sageli juhtide või klientide poole ootusega, et nemad algataksid mingi muudatuse või küsiks midagi uut. Juhid omakorda ootavad, et raamatupidaja või büroo pakuks midagi välja või esitaks andmeid uutmoodi.

Allister OÜ ärikontrollerite meeskonna juht Ilona Oolu arvab, et parima tulemuse annab ikkagi koostöö. Äri- ja finantskontrollerina töötanud Oolul on kogemusi nii kliendi kui ka raamatupidaja poole pealt, sestap peaks tema arvates suhe raamatupidaja ja juhi vahel olema niivõrd usalduslik, et juht julgeks küsida ka rumalaid küsimusi ja vastupidi. „Kui juht on oma ametis olnud juba kaua, ei söandagi ta enam raamatupidajalt küsida, et kuidas meil selle omahinna arvestusega lood on või millised on meie amordimäärad. Raamatupidaja tunneb aga, et tema tulemust mõõdetakse selle järgi, kas palgad on õigel ajal arvestatud, deklaratsioonid ja aastaaruanne esitatud. Keegi ei mõõda raamatupidaja tulemusi selle järgi, milliseid uuendusi ta teeb,” selgitab Oolu ja lisab, et kui juht ootab initsiatiivikust, palkab ta pigem finantsjuhi või kontrolleri.

Varasemaks kuu sulgemiseks on aga vaja spetsiaalseid tehnilisi meetodeid, samuti peab olema määratud aktsepteeritav viga, sest kõik arved ei ole näiteks 4ndaks kuupäevaks laekunud. Sellist projekti ei oska sageli aga vedada ei juht ega ka raamatupidaja, ent vajalik kompetents on kontrolleritel. „Raamatupidamisbüroo võiks aga sellist teenust kindlasti pakkuda. Kuigi selline projekt võib raamatupidajale peavalu tekitada, kindlustab ta endale kliendi väga pikaks ajaks,” soovitab Oolu.

Samuti võiks raamatupidaja soovitada kontoplaani ülevaatust. „Näiteks oleks juhile planeerimisel kindlasti informatiivsem IT-kulude lahku löömine: eraldi kontodel võiks olla IT-seadmete kulud, igakuised lepingulised kulud ning IT-arenduse või mingi muu projektiga seotud kulud. See info aitaks kindlasti juhil paremini eelarvestada.”

Lisaks soovitab Ilona Oolu igal endast lugupidaval raamatupidamisbürool välja reklaamida, et tal on koostööpartneriks vandeaudiitor ja/või kontroller. „Ei saa eeldada, et tavaraamatupidaja teab kõiki maksujuhtumeid ja tunneb ka rahvusvahelise maksustamise nüansse. Sestap tasub otsida koostööpartnereid, kelle kaudu vajalik kompetents ja usaldusväärsus enda ettevõttele lisada. Selle kaudu saad olla proaktiivne, initsiatiivikas ja tänapäevane – just see on see, mida ettevõtte juhid võiksid oodata.”

Teenuste tavapaketile võiks lisada veel maksukonsultatsiooni. „Raamatupidajal on ligipääs kliendi andmetele. Kui ta näeb, et ettevõte tegeleb palju impordi ja/või ekspordiga, võiks ta juhile selgitada, millised võimalused on maksude optimeerimiseks ja riskide maandamiseks. Juht ei ole igas asjas alati kõige targem ja maksunõu osatakse kõrgelt hinnata.”

Lisateenused võiksidki Oolu soovitusel olla maksutugi, (sise)audiitori ja kontrolleri teenused, omahinnaarvestus, kulukeskuste- ja kasumikeskustepõhised lisa-juhtimisaruanded. Kliendile tuleks näidata selgelt, milline on tema praegu saadav raport ja milline võiks olla täiendava infoga raport. „Ületa oma kliendi ootusi. Paku talle rohkem, kui ta küsida oskab. Ole proaktiivne ja samas professionaalne,” sõnastab Ilona Oolu lõpetuseks raamatupidaja ja raamatupidamisbüroo edu valemi.

www.allister.ee