Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mida peab teadma eluruumi soetav äriühing
Kinnisvaraga seotud tehingute maksustamise reeglid on väga nüansirohked. Seetõttu tekib eluruume ettevõtluses kasutavatel äriühingutel sageli küsimusi, millisel viisil tuleks maksustada ühte või teist tehingut. Et aidata sellel nüansirohkel maksumaastikul orienteeruda, annab MTA ülevaate erinevates seadustes sätestatud reeglitest, mida peaks silmas pidama just ettevõtluses kasutatavate eluruumidega seotud maksuarvestuses.
Käibemaksumäärad
Kuna eluruume on võimalik kasutada ettevõtluses mitmel erineval eesmärgil, on äriühingul, kes plaanib ettevõttesse soetada eluruumi (korteriomand, elamu vmt), kasulik teada, et erinevad kinnisvaraga seotud teenused on käibemaksuseaduse kohaselt erineval viisil maksustatavad.
Nii näiteks on majutusteenuse osutamine (külaliskorteri või puhkemajana) 9% määraga maksustatav käive (käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lg 2 p 4), kinnisasja üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine on aga üldreeglina maksuvaba käive (KMS § 16 lg 2 p 2), kusjuures kinnisasja üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmise tehingut on lubatud vabatahtlikult maksustada 20% käibemaksumääraga, sellest eelnevalt maksuhaldurit teavitades, kuid välja arvatud juhul kui tehingu objektiks on eluruum (KMS § 16 lg 3 p 1). Eluruum on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks (võlaõigusseaduse (VÕS) § 272 lg 1). Seega eristamaks eluruumi äriruumist on oluline hinnata, kas ruum võimaldab alaliselt elada või mitte ning kuidas ruumi tegelikult kasutatakse.
Seega kui ka kasutusloa kohaselt on tegemist äriruumiga, kuid tegelikult kasutatakse ruume elamiseks, siis käsitatakse seda eluruumina ja ka vastupidi – kui kasutusloa kohaselt on tegu eluruumiga, kuid tegelikult kasutatakse äriruumina, siis tuleb maksustada äriruumidele mõeldud sätete alusel (vt lähemalt juhendi "Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 9.2 "Maksuvaba käive tavapärases ettevõtluses, sh kinnisasjaga seotud teenused" alapunkti 2).
Majutusteenusega on reeglina tegemist juhtudel, kui teenust osutatakse alla 3 kuu (turismiseaduse (TurS) § 17 lg 3 p 2 ja VÕS § 272 lg 4 p 1). Seega kui annate eluruumi kasutada erinevatele isikutele lühikesteks perioodideks, on tegemist 9% maksustatava majutusteenusega, kui aga leiate kliendi, kes soovib eluruumi kasutada üle 3 kuu, tuleb Teil kliendiga sõlmida eluruumi üürileping ning teenuse osutamisest tekib maksuvaba käive.
Lisaks märgime, et majutusteenuse osutamisel tuleb isikud, kellele osutatakse majutusteenust, registreerida külastajakaardi alusel (TurS § 24 lg 1). Külastajakaarte tuleb säilitada kaks aastat nende täitmise päevast arvates (TurS § 24 lg 6).
Silmas tuleks pidada ka seda, et kui äriühingule kuuluv vara antakse kasutada seotud isikule, tuleb ka seotud isikul tasuda äriühingule üldise hinnakirja alusel ja äriühingul tuleb deklareerida eluruumi kasutada andmine käibena. Märgime, et äriühingu vara tasuta või alla turuhinna kasutada andmine seotud isikule on käsitletav erisoodustusena, millelt tuleb deklareerida ja tasuda tulu- ja sotsiaalmaks (tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 1 ja lg 4 p 2 ning sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 7) (vt lähemalt "Selgitused erisoodustuste deklaratsiooni TSD lisa 4 täitmise kohta", täpsemalt muu tööandja vara kasutada andmisest punktis 3.5.2).
Ka eluruumide müügi korral võib rakenduda erinev maksustamine sõltuvalt sellest, kas tegu on kasutusele võetud või uue eluruumiga. Kui uue eluruumi edasimüügil enne esmast kasutuselevõttu tuleb müügihinnale lisada 20% käibemaks (KMS § 16 lg 2 p 3), siis kasutatud eluruumi võõrandamisel on tegemist maksuvaba käibega (KMS § 16 lg 3 p 2) (vt lähemalt juhendi "Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 9.2 "Maksuvaba käive tavapärases ettevõtluses, sh kinnisasjaga seotud teenused" alapunkti 3).
Sisendkäibemaksu mahaarvamine
Peame vajalikuks selgitada ka seda, et eluruumi ja selle tarbeks soetatud kaupade ja teenuste käibemaksu on lubatud sisendkäibemaksuna deklareerida vaid juhul, kui ruume asutakse kasutama maksustatava käibe tarbeks (KMS § 29 lg 1) (vt lähemalt juhendi "Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 14.3 "Sisendkäibemaksu mahaarvamine").
Seega soetades eluruumi eesmärgiga kasutada seda näiteks kontorina, sõltub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus sellest, kas:
Hetkel kuum
ruume kasutatakse kontorina täies mahus või osaliseltettevõtte tegevusest tekib maksustatav või maksuvaba käive
Kui ettevõte kasutab eluruume kontorina vaid osaliselt või tekib ettevõttel oma tegevuse käigus nii maksustatavat kui ka maksuvaba käivet, on põhjendatud sisendkäibemaksu mahaarvamine kontorina kasutatavalt eluruumilt ja sellega seotud kaupadelt ja teenustelt vaid osaliselt, lähtudes kinnisasja maksustatava käibe teostamiseks kasutamise prognoositavast osatähtsusest kinnisasja soetamise aastal (KMS § 32 lg 3 ja § 29 lg 4) (vt lähemalt juhendi "Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 14.3.6 "Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine").
Kui aga ettevõte soetab eluruumi pikaajalise väljarentimise eesmärgil, on tegu maksuvaba käibe tarbeks soetatud varaga, millelt sisendkäibemaksu maha arvata ei saa.
Samas, kuna tegemist on nüansirohke maksuvaldkonnaga, võib ühe kinnisasjaga teha aastate jooksul erinevaid tehinguid, mistõttu ka sama kinnisasjaga osutatavate teenuste maksustamine võib muutuda sõltuvalt kinnisasja kasutamise muutustest.
Juhul kui olete kinnisvara soetamisel arvanud maha sisendkäibemaksu eeldusega, et asute seda kasutama maksustatava käibe tarbeks, kuid aja möödumisel selgub, et turuolukord on muutunud või ei õnnestu algseid plaane muudel põhjustel realiseerida ning korter võetakse kasutusele maksuvaba käibe tarbeks, on oluline teada, et korteri soetamiselt, samuti muult korteriomandiga seotud põhivaralt maha arvatud käibemaks kuulub korrigeerimisele vastavalt tegelikule kasutusele (KMS § 32 lg 4).
Sisendkäibemaksu korrigeeritakse vastavalt põhivara tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele põhivara soetamise aastast alates sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi jooksul, milleks on kinnisasja puhul 10 kalendriaastat ja muu põhivara puhul 5 kalendriaastat. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse iga kalendriaasta lõpul, lähtudes maksustatava käibe tarbeks põhivara kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal. (KMS § 32 lg 41 ja 42)
Samuti kuulub eluruumi soetamisel maha arvatud sisendkäibemaks korrigeerimisele vara võõrandamise kuu deklaratsioonil, juhul kui korrigeerimise perioodi jooksul juba kasutusele võetud eluruum võõrandatakse (KMS § 32 lg 5) (vt lähemalt juhendi "Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 9.3 "Maha arvatud sisendkäibemaksu korrigeerimine kinnisasja kasutamisel maksuvaba käibe tarbeks").
Vaata lisaks: Kinnisvaratehingute käibemaksuga maksustamine
Allikas: Maksu-ja tolliamet
Enimloetud
2
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele