Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Võrdse palga päev raamatupidamises
Eestis tähistatakse täna võrdse palga päeva, sest just tänaseks, 13. aprilliks on naised teeninud sama keskmise palga, mille mehed teenisid möödunud aasta 31. detsembriks. Teisisõnu on naised teinud 104 päeva rohkem tööd, et jõuda meestega sama tulemuseni. Millised on palgatasemed ja –trendid raamatupidamissektoris?
Võrdse palga päeval juhitakse tähelepanu soolise ebavõrdsuse probleemile ühiskonnas. Eestis on Euroopa Liidu suurim palgalõhe – 28,3%. Kuigi nooremate naiste seas (20-24) on ootused saadavale töötasule veidi kõrgemad kui meestel, muutub olukord peamisesse pereloomise vanusesse (25-29) jõudes, kui meestel tõusevad palgalootused oluliselt, naistel aga mitte.
"Töötasu on enamiku inimeste jaoks peamine või isegi ainuke sissetulekuallikas ja mõjutab peale igapäevase sissetuleku ka erinevate hüvitiste ning pensioni suurust - seega elukvaliteeti kogu inimese elu vältel," ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.
Et arvestusvaldkonnas töötavad enamuses naised, ei ole sooline palgalõhe siin nii suur. Küll on aga võib probleeme olla vaikimisi kuhjuvate ületundide ja regionaalsete erinevustega.
Millised on raamatupidajate töö tasustamise astmed ja trendid?
Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder kirjutas Raamatupidamise Praktikus, et finants- ja raamatupidamise valdkonna töötajatest pea poolte (49%) jaoks on mitme sobiva tööpakkumise vahel valiku tegemisel oluliseks kriteeriumiks huvitavam töö- või erialane väljakutse, sama paljude jaoks on tähtsad ka paremad erialase arengu võimalused. Tähelepanuta ei saa jätta paindlikku tööaega ja sobivamat asukohta, mis samuti ligi poolte töötajate jaoks on olulised tegurid töökoha valikul.
Mullu jäi keskmine brutotöötasu 901-1898 euro piiresse
Seeder lisas, et organisatsioonide esitatud andmete põhjal jäi raamatupidaja-tippspetsialisti ehk pearaamatupidaja keskmine brutotöötasu 2015. aasta aprillis 1205–1898 euro vahemikku, töötajate esitatud andmete põhjal aga 994–1646 euro piiresse. Raamatupidaja keskastme spetsialisti töötasu keskmine vahemik oli organisatsioonidelt kogutud andmete põhjal 1025–1350 eurot, töötajatelt kogutud andmete põhjal aga 901–1386 eurot. Arve- ja raamatupidamise ametniku keskmine töötasu vahemik oli vastavalt 938–1138 ja 728–1101 eurot.
Finantsjuhi töötasu käärid on suuremad – tööandjatelt kogutud andmetel 2221–3227 ja töötajatelt kogutud andmetel 1612–2683 eurot. Tegemist on keskmiste vahemikega ehk piiridega, kuhu jäid poolte vastajate esitatud töötasude andmed. Samas on kõigi finants- ja raamatupidamise tööde puhul näiteid ka kõrgematest ja madalamatest töötasudest.
Ühelt poolt sõltub finants- ja raamatupidamise töötajate töötasu suurus sellest, milline on üldse palgatase vastaval tegevusalal, samuti on oluline konkreetse ettevõtte või organisatsiooni palgatase. „Väiksemates organisatsioonides on sageli madalamad töötasud ka finants- ja raamatupidamise tööde puhul. Erinevused töötasude vahel ei ole väiksema töötajate arvuga organisatsioonides nii suured kui rohkema töötajate arvuga organisatsioonides ehk raamatupidajate ja juhtide töötasude vahel ei ole nii suuri kääre,“ selgitas Kadri Seeder.
Täismahus artiklit loe Raamatupidamise Praktiku oktoobrinumbrist. NB! Uutel tellijatel on tasuta ligipääs ka ajakirja arhiivile. Tellimuse saab vormistada SIIN.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele