Digitaalsete teenuste maht on viimase kümnendi jooksul kasvanud nii kiiresti, et tavakasutaja peab igapäevaselt hindama platvorme, mida ta ei ole kunagi füüsiliselt näinud. Pank, kindlustus, investeerimisteenus, e-pood, voogedastus, haridustarkvara – iga kategooria nõuab otsust, mille aluseks on ainult ekraanilt loetav info.
Miks struktureeritud info on muutunud oluliseks ka digitaalses meelelahutuses?
  • Foto: Freepik
Selles olukorras ei ole küsimus ammu enam, kas kasutaja saab teenust, vaid kas tal on selle hindamiseks piisavalt alust. Sama nähtus on tuttav ka ärikontekstist: kui ettevõtte aruandlus on ebaselge, langeb selle usaldusväärsus partneri silmis isegi siis, kui tegevus ise on korras.
Sama loogika kehtib ka kohtades, kus seda esmapilgul ei ootaks. Näiteks online meelelahutuse valdkonnas kehtib see täpselt samamoodi: kasutaja teeb valiku teenuse Just sellist infot koondavad erinevad võrdlus- ja nišiportaalid. Üheks näiteks on ilmakontokasiino.ee, mis koondab infot online meelelahutuse valdkonna kohta ning on tekkinud samadel põhjustel nagu kindlustuse või investeerimisteenuste võrdluskeskkonnad: kasutajad otsivad struktureeritud, võrreldavat ja kontrollitavat infot.“

Info kvaliteet on otsuse kvaliteet

Kui tehingupartnerit või teenust ei saa näha, katsuda ega füüsiliselt külastada, muutub info struktureeritus ise kvaliteedi indikaatoriks. Raamatupidamises ja auditis on selline loogika juba ammu kodunenud – numbrite taga peab olema jälgitavus, iga kirje peab olema põhjendatav. Sama põhimõte liigub nüüd ka tavakasutaja panga-, kaupluse- ja teenusevaliku tasemele.

Otsustuskvaliteedi tõus on turu küpsemise märk

Huvitaval kombel käib struktureeritud info kasv käsikäes teenusepakkujate küpsemisega. Mida rohkem platvorm panustab info selgusesse, seda suurem on tõenäosus, et ka ettevõttena on ta läbi mõeldud. Tegemist ei ole kindla reegliga, pigem praktikas kogutud märgiga, mis vastupidist kohe ei tõesta, aga suunab üsna sageli õigesse kohta.
Sama põhimõtet rakendab tegelikult iga finantsanalüütik: ettevõtte aruandluse kvaliteet peegeldab tihti ka tema juhtimiskvaliteeti. Digitaalse platvormi puhul kehtib analoogne loogika. Kui teenus suudab oma tingimusi selgelt kirjeldada, on tavaliselt ka tema sisemised protsessid läbi mõeldud.
Vastupidine metoodika kehtib sama hästi. Kui teenuse info on laiali paisatud, vastuolud ilmnevad alles hiljem ja tingimused muutuvad märkamatult, on alust küsida, kas ka teenuse tehnilised ja juriidilised protsessid on piisavalt korras. Kasutaja võib seda intuitiivselt tajuda ka siis, kui ei oska sõnastada, mis talle täpselt silma riivas.

Kokkuvõtteks

Digitaalse otsustamise kvaliteet sõltub üha enam sellest, kui hästi on info struktureeritud. See kehtib panganduses, investeerimisel, kindlustuses ja e-kaubanduses, aga ka kohtades, kus seda esmapilgul ei ootaks, näiteks online meelelahutuses. Sama loogika läbib kõiki neid kategooriaid: selge info parandab otsust, läbipaistev protsess kasvatab usaldust ja võrdlusraamistik aitab eristada kvaliteetset teenust pinnavahust.
Eesti kontekstis on selles kõiges kasuks tulnud digitaalse identiteedi ja järelevalve küpsus. Kes soovib põhjalikumat tausta sellest, millised õigused ja kontrollimehhanismid digitaalsete teenuste kasutajatel Eestis kehtivad, leiab asjalikku lugemist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti lehelt.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele