Raamatupidamise praktiku mõtisklus: tehisintellekt raamatupidamises – kas kasutada või pigem mitte?

Tehisintellekt on algoritm, mis on nii-öelda iseõppiv tehnoloogia. See tähendab, et tehisintellekt kogub kokku meie kõigi poolt Internetis avaldatud või kirjutatud väited, faktid ja numbrid ning püüab teatud etteantud juhiste järgi arendada oma edasisi käitumismustreid. Samas tekib mul kohe ka küsimused, et kust see algmaterjal pärit on, millega tehisintellekt oma arvamusi kujundama hakkab, kes seda juhendab ning kes seda tehnoloogiat kontrollib?

Nii nagu algaja raamatupidaja puhul, peab olema ka tehisintellekti puhul võimalik tema tehtud töö üle vaadata ning vajadusel öelda, kui miski vajab korrigeerimist või kui midagi läks päris valesti. Ent kui kindel on, et neid täiendusi ja parandusi ka edaspidi arvestatakse? Minul tekib küsimus, et kui panna tehisintellekt lahendama mahukat ülesannet, siis kuidas on meil võimalik tulemusi kontrollida, kui inimesed pole ise veel suutnud algandmeidki läbi närida? Erinevate loovate tegevuse puhul on selliste tehnoloogia kasutamine kindlasti otstarbekas. Ent raamatupidamises tehtava täppistöö puhul jääb õhku küsimus, kas meil on põhjust usaldada tehisintellekti rahaga seotud toiminguid tegelema ja näiteks automaatselt väljamakseid tegema.

Raamatupidamisbüroo Vesiir kasutab programmi AccountStudio ning Lepvaltsi sõnul pole nad kunagi lasknud masinal ise otsuseid vastu võtta. Selleks on olemas kindlad sisendandmed, mille järgi saab lasta masinal osa tööst ära teha. Ja kui inimene avastab nendest sisendandmetest kõrvalekalde, on tal ka kohe võimalus sekkuda. Sellisel sekkumistel on ka väga kindlad parameetrid, mida saab masinale selgeks teha ning jääb loota, et need kõrvalekalded ei vaja enam inimeste sekkumist. Samas võivad ette tulla ka täiesti uued probleemid, mis vajavad taas lahendamist – seega ei tasu masinaid ja tehisintellekti pimesi usaldada.