Raamatupidamise ekspert: Eesti e-residentsuse maksulõksu risk selgub sageli liiga hilja
E-residentsusega on viimastel aastatel loodud tuhandeid Eesti ettevõtteid, sest süsteem on kiire ja maksuloogika atraktiivne. Paraku jääb sageli tähelepanuta üks oluline küsimus ehk kus tekib tegelikult maksukohustus, juhib kitsaskohale tähepanu raamatupidamise ekspert ja finantsjuht Ederly Talu.
Eestis on avalike teenistujate palgad avalikud, erasektori töötajate sissetulekud aga mitte. See on mõtlemise koht, sest siin võib olla kasutamata potentsiaali, et maksukoormuse jaguneks õiglasemalt, arutleb Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika analüütik.
Summeeritud tööajaarvestus on levinud selliste tööde puhul, kus töö on graafiku alusel, näiteks turism, toitlustus, tervishoid, teehoid. Arvestusperioodi lõpus selguvad ületunnid ja alatunnid, ning nende tasustamisel peab tööandja järgima kindlaid reegleid. 2024. aasta Riigikohtu lahend muutis ületundide hüvitamist oluliselt.
AI-põhiseid sisekliima lahendusi arendava idufirma R8 Technologies endine juhatuse liige ja finantsjuht Pavel Butšelovski nõuab firmalt kohtu kaudu ettevõttes saamata jäänud osalust.
121 miljonit eurot käibemaksu jääb igal aastal riigil saamata. Selle taga pole ainult pahatahtlikud maksupetturid — sageli on põhjus palju lihtsam: tähtaeg läks lihtsalt meelest.
Kui oled aastaid töötanud mõne ettevõtte pearaamatupidajana, võib ühel hetkel tekkida tunne, et kõike on juba tehtud ja nähtud. Aga kuhu edasi? Suurkorporatsioonis pearaamatupidaja ametit pidanud Kaspar Tihane leidis enda jaoks uue võimaluse teenusettevõttes – nüüd on ta Grant Thornton Balticus vanemraamatupidaja ning raamatupidamise grupijuht.